Kui palju maksab surrogaatlus?
Surrogaatluse hind välismaal jääb vahemikku 33 000 € kuni 115 000 € sõltuvalt riigist, kusjuures mõnes riigis on lubatud ainult altruistlik surrogaatlus. Ükski neist kuludest ei ole hüvitatud: surrogaatlus on Eestis reguleerimata, kuid sellega seotud lepingud ei ole Eesti õiguse kohaselt täitmisele pööratavad.
| Surrogaatlus Kanadas | 60 000 € |
| Surrogaatlus Kreekas | 70 000 € |
| Surrogaatlus Ukrainas | 33 000 € |
| Surrogaatlus Albaanias | 35 000 € |
| Surrogaatlus Ameerika Ühendriikides | 115 000 € |
| Surrogaatlus Küprosel | 65 000 € |
| Surrogaatlus Gruusias | 45 000 € |
Hinnad on ümardatud ja võivad erineda sõltuvalt kliinikust ja konkreetsetest asjaoludest. Täpsemat teavet saate küsida otse teenusepakkujatelt.
Surrogaatluse mõistmine
Kunstliku viljastamise (IVF) poole pöördumine on lahendus, kui loomulikul teel lapse saamine ei õnnestu. Kui see protseduur ei anna tulemust, räägitakse sageli kahest võimalusest. Esimene neist on lapsendamine, mis on aga pikk ja kurnav protsess.
Teine võimalus on surrogaatlus ehk asendusemadus, mida kaaluvad paarid, kes soovivad bioloogilist last. Surrogaatluse kasutamine on Eestis reguleerimata, kuid leping, mis on sõlmitud riigis, kus surrogaatlus on lubatud, ei ole Eesti õiguse kohaselt täitmisele pööratav.
Surrogaatluse protsess on aga keeruline. Usaldusväärse asendusema leidmine on tõeline katsumus. Eestis ei ole vahendustegevus küll kriminaliseeritud, kuid õiguslik ebakindlus muudab protsessi riskantseks.
Mis on surrogaatlus?
Definitsioon
Surrogaatlus ehk asendusemadus kasutab kunstliku viljastamise tehnikaid, kuid Eesti õigus seda sellisena ei tunnusta. Põhimõte seisneb embrüo siirdamises naise emakasse. Embrüo pärineb kehavälisest viljastamisest (IVF); traditsioonilises vormis viljastatakse asendusema kunstlikult.
Siiski on üks oluline nüanss. Lapse kandja ei ole tema bioloogiline ema, vaid asendusema. Riikides, kus surrogaatlus on lubatud, ei ole tal tavaliselt õigust sündivale lapsele; Eestis selline leping ei kehti. Asendusema kannab seega last, kelle kavandatud vanemateks on teine paar. Ta peab lapse pärast sündi neile üle andma.
Surrogaatlus võib toimuda kahel viisil. Esiteks, embrüo pärineb kavandatud vanemate sugurakkudest. Asendusemal ei ole seega geneetilist sidet sündiva lapsega; tema ülesanne on ainult rasedus.
Kuid võimalik on ka, et embrüo pärineb asendusema munarakust ja bioloogilise isa või mõne teise mehe spermast. Viimast nimetatakse anonüümseks doonoriks. Sel juhul on asendusema lapse bioloogiline ema.
Surrogaatluse õiguslik regulatsioon Eestis
Eestis puudub surrogaatlust reguleeriv eriseadus, kuid kehtiv õigus ei tunnusta selliseid lepinguid. Perekonnaseaduse järgi loetakse lapse emaks naine, kes on lapse sünnitanud, mistõttu surrogaatluslepingud on tühised[1].
See põhimõte tugineb Eesti õiguse arusaamale, et inimkeha ei saa olla lepingu esemeks ning lapse õiguslik staatus ei saa sõltuda erakokkuleppest. Seega ei saa kehtivalt kokku leppida, et lapse sünnitaja loobub oma vanemlikest õigustest enne lapse sündi.
Karistusseadustiku § 120 lg 2 kohaselt on keelatud anda inimene tasu eest võõra lapse saamiseks, kuid surrogaatluse vahendamine iseenesest ei ole kriminaliseeritud, kui see on altruistlik[2].
Kui vanemad otsustavad kasutada reproduktiivset turismi, on lapse toomine Eestisse seotud õiguslike raskustega. Sama kehtib sünnitunnistuse andmete Eesti rahvastikuregistrisse kandmise kohta.
Kaks Eesti paari on selle probleemiga silmitsi seisnud. Nad pöördusid Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Need paarid kasutasid surrogaatlust soovist saada last ja nad reisisid Ameerika Ühendriikidesse.
Eestisse naastes keelduti nende tütarde sünnitunnistuste andmete kandmisest Eesti rahvastikuregistrisse. Lapsed olid eostatud abikaasa sugurakkude ja Ameerika doonori munarakkudega.
Vanemad väitsid, et rikutud on lapse õigust era- ja perekonnaelu austamisele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8.
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 26. juunil 2014, et keeldumine rikkus laste õigust eraelu austamisele[3]. Eesti pidi järk-järgult muutma lapse õigusliku staatuse tunnustamist.
Seadusandja on seisukohta kinnitanud 2021. aasta bioeetika seadusega: välismaise sünniakti andmete õigsust hinnatakse nüüd Eesti õiguse järgi, mis suunab mittebioloogilise vanema lapsendamisele[1].
Riigikohus on 3. juulil 2026 kinnitanud, et välisriigi kohtuotsused, mis tuvastavad surrogaatluse teel sündinud lapse põlvnemise, kuuluvad tunnustamisele ilma lapsendamiseks ümberkvalifitseerimata, kuid Eesti surrogaatluskeeld jääb kehtima[4]. Seega on võimalik saada Eesti kodakondsuse tunnistus lapsele, kui on tuvastatud põlvnemine Eesti kodanikust vanemast.
Eetilisest surrogaatlusest
Turu-uuringufirma küsitles 1503 Eesti elanikku 2022. aasta veebruaris. 75% vastanutest toetas surrogaatluse lubamist heteroseksuaalsele paarile ja 59% samasoolisele paarile[5].
Mõned inimesed nõuavad seaduseelnõu, mis lubaks altruistlikku või eetilist surrogaatlust meditsiinilistel näidustustel. Põhimõte on lubada asendusema kasutamist, kui naine ei saa tervislikel põhjustel last kanda. Et vältida kommertssurrogaatlust, peaks sperma või munaraku annetamine ja rasedus toimuma tasuta.
Kuid eetiline surrogaatlus on endiselt väga tundlik teema. Eesti Bioeetika Nõukogu on 2010. aastal suure häälteenamusega toetanud keelu säilitamist[6]. Tuleb meeles pidada, et asendusema peab lapse kavandatud vanematele üle andma.
Mõnes riigis, kus surrogaatlus on seaduslik, on lubatud ka asendusema tasustamine. Selline praktika meenutab aga inimkeha müüki. Kaasnevad ka psühhosotsiaalsed aspektid, mis tekitavad küsimusi.
Õigusraamistikud on riigiti väga erinevad. Lapse parimate huvide tagamiseks esitas Euroopa Komisjon 7. detsembril 2022 määruse ettepaneku, mille kohaselt ühes liikmesriigis tunnustatud põlvnemine tunnustatakse automaatselt ka teistes, kuid seda ei ole veel vastu võetud.
Kellele on surrogaatlus mõeldud?
Surrogaatlust ei tunnustata Eestis kunstliku viljastamise meetodina. Seal, kus see on lubatud, on see tavaliselt mõeldud:
- Mehe ja naise paarile, kes ei saa loomulikul teel last eostada viljatuse või muu terviseprobleemi tõttu,
- Üksikule naisele või mehele, kes soovib saada lapsevanemaks,
- Samasoolisele paarile, kes soovib perekonda luua.
Kuidas surrogaatluse protsess toimub?
Alljärgnev kirjeldus põhineb riikide praktikal, kus surrogaatlus on reguleeritud. Eestis ei ole sellel õiguslikku tähendust, sest leping on tühine ja vahendamine ei ole reguleeritud.
Ettevalmistus
Riikides, kus surrogaatlus on reguleeritud, algab protsess meditsiinilise ja õigusliku konsultatsiooniga, mille käigus kavandatud vanemad selgitavad oma soove.
Seejärel sõlmitakse asendusema ja kavandatud vanemate vahel leping vastavalt asjaomase riigi õigusele. Eestis on selline leping tühine[1].
Dokumentide loetelu, mida riigis nõutakse, sisaldab meditsiinilisi uuringuid ja juriidilisi dokumente.
Kui kavandatud ema ei saa oma munarakke kasutada, on vajalik munaraku doonorlus. Seejärel toimub asendusema valik. Valikukriteeriumid, nii meditsiinilised kui psühholoogilised, varieeruvad riigiti.
Ravi
Kui ettevalmistus on korrektselt läbitud, võib alata meditsiiniline protseduur. Esmalt moodustatakse embrüo laboris. Asendusema peab regulaarselt kliinikus käima, et valmistuda embrüosiirdamiseks.
Siirdamine toimub, kui tingimused on soodsad. Seejärel kontrollitakse vereanalüüsiga, kas rasedus on alguse saanud. Kui test on positiivne, järgneb raseduse jälgimine.
Sünnitus ja koju naasmine
Tulevased vanemad saavad jälgida raseduse kulgu. Sünnituse ajal teavitatakse neid kohe. Laps antakse kavandatud vanematele üle vastavalt sünniriigi õigusele.
Sünnitunnistus antakse kavandatud vanematele. See on üks dokumentidest, mida on vaja lapse passi taotlemisel. Perekond saab naasta oma päritoluriiki. Sünnitunnistuse andmete Eesti rahvastikuregistrisse kandmine ei ole aga automaatne.
Millised riigid lubavad surrogaatlust?
Ameerika Ühendriigid ja Kanada lubavad surrogaatlust. Mõnes USA osariigis võib asendusema saada hüvitist, Kanada aga keelab tasustamise ja lubab üksnes kulude hüvitamist[7]. Juurdepääsutingimused varieeruvad osariigiti.
Ukraina ja Mehhiko võimaldavad seda kättesaadavate andmete kohaselt ka välismaalastest residentidele. Venemaa seevastu sulges juurdepääsu välismaalastele 2022. aasta lõpus. Igal föderaalosariigil on oma perekonnaõigus ja tingimused välismaalastele varieeruvad.
Euroopa Liidus näeb surrogaatluse ette ainult neli liikmesriiki, alati altruistlikul ja mitte kommertseesmärgil[8]. Madalmaad, Belgia ja Taani ei ole seda reguleerinud. Väljaspool ELi ei ole ühtegi institutsionaalset allikat, mis hoiaks ajakohast nimekirja riikidest, kus surrogaatlus on lubatud, ja õigusraamistik muutub kiiresti:
- Kreeka: altruistlik surrogaatlus lubatud, seadused 3089/2002 ja 3305/2005[8];
- Küpros: lubatud altruistlikul eesmärgil, 2015. aasta kunstliku viljastamise seadus, artiklid 22–27[8];
- Portugal: ette nähtud seadusega 90/2021, jõustunud 1. jaanuaril 2022, kuid rakendusmäärused puudusid veel 2024. aasta alguses[8];
- Iirimaa: reguleeritud 2024. aasta tervishoiuseadusega (Assisted Human Reproduction), kuid surrogaatlust käsitlevad sätted ei olnud veel jõustunud[8];
- Armeeniat, Albaaniat, Gruusiat, Austraaliat ja Uus-Meremaad mainitakse sageli kui riike, kus surrogaatlus on lubatud, kuid ükski Prantsuse ega Euroopa institutsionaalne allikas ei võimalda seda selle lehe koostamise ajal kontrollida.
Kui palju maksab surrogaatlus välismaal?
Surrogaatluse hind jääb vahemikku 33 000 € kuni 115 000 € sõltuvalt riigist. Kuid kõik sõltub sellest, millises riigis protsess toimub. Kreekas, Küprosel ja Kanadas on lubatud ainult altruistlik surrogaatlus: asendusema ei saa tasu peale kulude hüvitamise[7][8].
Kas see on altruistlik? Kas asendusema tuleb hüvitada? Kas kohalik rahvatervisesüsteem hüvitab rasedusega seotud meditsiinikulud? Kõik need üksikasjad mõjutavad lõplikku hinda.
KKK: korduma kippuvad küsimused
Millised on surrogaatlusega seotud riskid?
Võrdlusuuring teatab asendusemadel rasedusaegsest hüpertensioonist 3,2% kuni 10% juhtudest ning platsenta previast või enneaegsest platsenta irdumisest 4,9%[9]. Autorid märgivad tõsiseid metoodilisi piiranguid.
Kas asendusemal on õigus last endale jätta?
See sõltub sihtriigi regulatsioonist. Mõnes riigis on asendusemal õigus taganeda. Eestis on leping tühine ja sellel ei ole õiguslikku jõudu, sõltumata poolte tahtest.
Kuidas olla kindel lapse tervises?
Asendusemade ja doonorite valikukriteeriumid varieeruvad riigiti. Ükski uuring ei hõlmanud võrdlusperioodil piiriülese surrogaatluse teel sündinud lapsi[9]: nende edasine areng ei ole dokumenteeritud.
Kuidas toimub koju naasmine?
Sünniakt koostatakse sünniriigis ja selle kandmine Eesti rahvastikuregistrisse ei ole automaatne. Alates 2021. aastast pidi mittebioloogiline vanem läbima lapsendamise; 2026. aastal tunnustas Riigikohus välisriigi põlvnemist tuvastavat kohtuotsust[4].
Kas surrogaatlus on hüvitatud?
Surrogaatlus ei ole Eestis seadusega reguleeritud ja seetõttu ei hüvita Eesti Haigekassa sellega seotud kulusid. Tulevased vanemad peavad kandma kõik kulud ise.
Kas surrogaatluseks peab olema abielus?
Juurdepääsutingimused varieeruvad riigiti: mõnes on see reserveeritud abielupaaridele, teistes lubatud ka vabaabielupaaridele või üksikisikutele. Eestis ei ole see küsimus asjakohane, sest leping on tühine olenemata taotlejast.
Allikad ja viited
- Vie-publique (DILA). Gestation pour autrui (GPA) : quelles sont les évolutions du droit ? Mis à jour le 13 juillet 2026. Vaata allikat
- Sénat. Détraigne Y, Tasca C. Défendre les principes, veiller à l’intérêt des enfants. Rapport d’information n° 409 (2015-2016), 17 février 2016. Vaata allikat
- Cour européenne des droits de l’homme. Fiche thématique – Gestation pour autrui. 2023. Vaata allikat
- Cour de cassation, assemblée plénière. Arrêt du 3 juillet 2026, pourvoi n° 24-50.028, publié au bulletin. 2026. Vaata allikat
- Ifop pour l’ADFH et TÊTU. La position de l’opinion publique sur la GPA et les questions LGBT dans la campagne présidentielle. Enquête menée du 10 au 22 février 2022 auprès de 1 503 personnes. Vaata allikat
- Comité consultatif national d’éthique. Avis n° 110, Problèmes éthiques soulevés par la gestation pour autrui. 1er avril 2010. Vaata allikat
- Santé Canada. Prohibitions related to Surrogacy, Loi sur la procréation assistée. 2024. Vaata allikat
- Parlement européen, EPRS. Surrogacy: the legal situation in the EU. Briefing PE 769.508, février 2025. Vaata allikat
- Söderström-Anttila V, Wennerholm UB, Loft A, et al. Surrogacy: outcomes for surrogate mothers, children and the resulting families, a systematic review. Hum Reprod Update. 2016;22(2):260-276. Vaata allikat
